Müügil olevatel moodsatel palkmajadel on nüüd Euroopas ja Põhja-Ameerikas pikk ja uhke ajalugu esimeste asunike saabumisega. Palkmaja ümbritsevad traditsioonid ja kultuurid on nii sügavad, et mõnel juhul pole isegi nende ehitamiseks kasutatud tehnoloogia sajandeid muutunud. Ja kuigi stiilid, kujundused ja ehitusmeetodid on suures osas edasi liikunud ja automatiseeritud või tehases toodetud, on loodusest ümbritsetud puithoones elamise põhikontseptsioon jäänud samaks.
Selles blogipostituses tahaksime teha üle palkmajade uhke ajaloo. Kust nad pärinevad, kuidas nad arenesid ning kuidas ja miks nad kogu Uues maailmas populaarsust kogusid.
Salvestatud lugu palkmajast saab alguse juba pronksiajal (umbes 3500 eKr), Põhja-Euroopas ja Skandinaavias. Siin muutis palgid rikkalikuks ressursiks pikkade ja kõrgete puude – nimelt männi ja kuuse – levik. Inimesed õppisid palkide sälkumise teel nurki lukustama, kaotades seeläbi vajaduse naelte või muude keerukamate ehitusmaterjalide järele. Selline palkmajade ehitusviis on nii sügavalt juurdunud põhjamaa inimeste kultuuri, et tänaseni valivad pered ja üksikisikud palkmajadena vähemalt metsamajakesi, saunasid ja täiskohaga elamuid.
Aja jooksul palkmajade ehitamise tehnikad paranesid või muutusid. Keskaja ajaks muutusid põhjapoolsed palkmajad transporditavaks varaks. Kuna palkide kokkukleepimiseks ei kasutatud kunagi liimi ega settivat materjali, oleks saanud kogu konstruktsiooni – palk palgi haaval – lahti võtta ja teise kohta teisaldada. Väga levinud oli iga mädanikuga nakatunud palgi vahetamine, et see tervet konstruktsiooni ära ei sööks. Üldiselt jäid palkmajad Põhja-Euroopa ja Aasia soodsate tingimuste tõttu populaarseks elamisvõimaluseks. Eriti Skandinaavias, kus oli tohutult metsi, võis pere püstitada päevade jooksul terve majakese täiesti nullist. Veelgi enam, palkmaja sai ehitada igal aastaajal, kuna protsessis ei toimunud ilmastikutundlikke keemilisi reaktsioone.
Tänu vastupidavusele ja ehituslihtsusele on palkmaja ehitamise traditsioon koos Uue Maailma asunikega kandunud üle Atlandi ookeani. Praeguse USA ja Kanada idarannik olid selle ettevõtmise jaoks parimad kohad. Kasvanud metsadega, mis sobisid palkmajade ehitamiseks, tegid Skandinaavia ja Soome asunikud seda, mida nad kõige paremini oskasid, ning rajasid neid palkmajakesi ehitades kogukondi. Hiljem saabunud inglise asunikud võtsid selle ehitusmeetodi omaks ja levitasid seda üle kogu mandri põhjaosa, kus oli piisavalt metsi. Palju hiljem, 19. ja 20. sajandil, sai Ameerika Ühendriikides palkmajast alandliku alguse sümbol, millest tuli iga kodanik.
Tänapäeval on nii Skandinaavia riikides kui ka Soomes palkmajade tööstus täielikult välja arendatud ja töökorras. Enamasti hangib Eurodita oma puitu just sealt. Palkmajakesed on aja jooksul muutunud, alates lihtsatest palkidest kuni meie kasutatava liimlamineerimise või muude ehitusmeetoditeni. Palkmajakesed jõuavad omanikeni ka eelnevalt kokkupanduna või kokkupandavate kabiinikomplektidena, mis on valmis kohapeal kokku panema. Ameerika Ühendriikides ja Kanadas muutusid palkmajad ka keerukateks puhkemajadeks, suurteks jahimajadeks ja hakati seostama säästva eluga. Euroopas olid palkmajad populaarsed eritellimusel valminud suvemajadena või telkimiskohtadena.
Tasub mainida, et aja jooksul omandasid palkmajad ka keskkonnasõbraliku eluviisi maine. Selle ehitamisel kasutatud pikaealisus ja mittetoksilised ressursid suurendasid tänapäevaste palkmajade populaarsust kogu läänemaailmas ja need ei kao kuhugi.
Palkmajakesed, mida Eurodita toodame, ei pruugi olla originaal, ainult palkidest koosnev lähenemine, mida meie esivanemad kasutasid. Siiski oleme endiselt uhked nende ajaloolise pärandi üle ja meil on hea meel öelda, et meie eritellimusel palkmajad valmistatud liimpuidust saab seda looduslähedasema elamise traditsiooni edasi kanda ja selle osana.